E-Riigikogu on vastuolus põhiseadusega

Taustauuringut tehes saab tihti teada, et vastavat koostööpartnerit tuleb vältida, mis hoiab tulevikus hagiavalduse koostamise kokku.

Eelmise aasta 10.–25. novembril läks riigikogu seoses COVID-19 puhanguga üle kaugosalusega istungivormile. Usun, et kõik, kes seda tähele panid ja kellele meeldib kuvand e-Eestist, olid sellest vaimustuses – tunneme ikkagi uhkust e-riigi ja e-riigikogu üle.

Mida te tõenäoliselt ei pannud tähele, on see, et kaugosalusega istungite vormile minek vaidlustati ning 23.12.2021 andis Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve kolleegium riigikogu kaugosalusega istungi vormile mineku otsusele hävitava hinnangu.

Otsuse vastuvõtmine

Vaadates Riigikohtu otsust lähemalt, on näha, et juba otsuse vastuvõtmisel rikuti seadust. Nimelt peab riigikogu liikmetele kaugosalusega istungist ette teatama vähemalt kolm päeva, kuid sisuliselt sooviti kaugosalusega istungile üle minna samal päeval. Kui oli selge, et sama päeva istungit ei saa kaugosalusega istungiks üle viia, siis otsustati üle minna järgmisest päevast.

Samuti ilmneb stenogrammist, et istungi juhataja lükkas korduvalt tagasi riigikogu liikmete katsed avada sisuline diskussioon kaugistungi põhjuste üle, kutsudes riigikogu liikmeid üles üksnes hääletama. Riigikogu liikmete asjakohastele küsimustele ei vastatud ning puudus vähimgi analüüs, millist ohtu oleks kujutanud riigikogu füüsiline kogunemine.

Riigikohtu seisukoht

Riigikohus leidis, et välistatud peab olema võimalus kaugosalusega istungivormi kuritarvitamine opositsiooni mõju pisendamiseks oluliste eelnõude arutamisel. Käesoleval juhul langes vaidlusalusele perioodile 2022. aasta riigieelarve menetlemine riigikogus. Eelarvevalikute langetamine on üks riigikogu tuumikfunktsioone, sätestab põhiseaduse § 115. Kuivõrd põhiseadus nõuab parlamentaarse demokraatia ja rahvalt saadud mandaadi teostamist võimalikult vahenditult, puudutab kaugistungi pidamine riigikogu liikme mandaadi keskseid osi.

Põhiseadus nõuab riigikogu liikme mandaadi võimalikult vahenditut teostamist, märgivad põhiseaduse §-id 62, 65, 70 ja 109. Näiteks sätestab § 70 teine lause, et riigikogu liikmed peavad viibima riigikogu istungil kohal, ning § 109 näeb ka ette hädalahenduse olukordadeks, kus riigikogu ei saa kokku tulla. Mõlemal juhul on ajalooline põhiseadusandja kahtluseta silmas pidanud füüsilist kohalolu ruumis, kus riigikogu istung tavapäraselt toimub. Mis tahes suhtlus on üldjuhul seda tõhusam, mida vahenditumalt see toimub. Isegi kui tehniline võimekus riigikogu töö korraldamiseks kaugistungi vormis on olemas, ei tähenda see, et sel viisil toimuv rahvaesindajate vaheline suhtlus oleks sama tõhus kui vahetud arutelud riigikogu saalis ja kuluaarides.

Riigikohus on seda meelt, et kuigi riigikogu liikme mandaadi võimalikult vahenditu teostamise nõue on põhimõte, mida võib riigikogu toimimise tagamiseks piirata, tohib seda teha vaid hädavajadusel. Näiteks võib riigikogu istungite kaugvormis pidamine olla abinõuna parlamentaarset demokraatiat säästvam kui Vabariigi Presidendi antavad seadlused, on kirjas põhiseaduse §-is 109.

Tingimused riigikogu liikme mandaadi võimalikult vahenditu teostamise nõudest kõrvalekaldumiseks peavad aga olema ranged ning piirduma olukordadega, kus riigikogu tõepoolest ei saa füüsiliselt kokku tulla.

Kaugosalusega istungeid sätestava seaduseelnõu seletuskirja järgi on õigustavad kaugosalusega istungi läbiviimist objektiivsed takistused, mis ei võimalda riigikogul pidada tavapärast istungit, näiteks olukord, kus suur osa riigikogu liikmeid on nakkushaiguse tõttu karantiinis ega saa füüsiliselt istungil osaleda. Riigikogu juhatus on kaalukat põhjust täpsustanud, mille kohaselt on kaalukaks põhjuseks eelkõige olukord, kus vähemalt viiendik riigikogu koosseisust või vähemalt üks fraktsioon ei saa objektiivselt põhjendatud takistuse tõttu tulla riigikogu istungi toimumise kohta või kus riigikogu füüsiline kogunemine seaks ohtu riigikogu toimepidevuse.

Üle 90% riigikogu liikmetest ja riigikogu kantselei teenistujatest on vaktsineeritud. Riigikogu kui rahvaesinduse liikmete kaugtöö võimaldamine üldkohalduva meetmena võiks seevastu kõne alla tulla üksnes ultima ratio (viimase) abinõuna.
Riigikogu kui rahva esindusorgani liikmed on Riigikohtu kolleegiumi hinnangul võrreldavad kaitseväelaste, meditsiinitöötajate, politseinike jt nn eesliinitöötajatega, kelle puhul esineb objektiivne vajadus tööl füüsiliselt kohal käia. Kui nimetatud gruppide puhul tuleneb selline objektiivne vajadus nende osutatavate elutähtsate teenuste iseloomust, siis riigikogu puhul on see tingitud riigikogu rollist parlamentaarses demokraatias. Iseäranis oluline on riigikogu roll ühiskonnaelu oluliste küsimuste lahendamisel kriisisituatsioonis, milleks valitsenud epidemioloogilist olukorda saab kahtluseta pidada.

Käsitletud eesmärkide valguses on kõnekas ka fakt, et riigikogu ei ole koroonalaine tingimustes – ilmselt õigusega – pidanud vajalikuks kaitsta inimeste tervist riigikogu istungiga võrreldavate ja suuremategi inimhulkade kogunemist välistavate piirangutega.

Arvestades esindusdemokraatia ning riigikogu liikme mandaadi vahenditu teostamise põhiseaduslikke printsiipe, leiab kolleegium, et riigikogu 9. novembri 2021. a otsus kaugosalusega istungite vormile minek on õigusvastane.

Riigikohtu otsuse kokkuvõtteks saab ainult järeldada, et e-riigikogu on tulevikus välistatud ja riigikogu ei saa tavapäraseid istungeid mugavuse pärast kaugosaluse vormis pidada.

Veebiväljaanne RUP.ee: https://www.rup.ee/meistri-eri/e-riigikogu-on-vastuolus-p-hiseadusega