Tootmishoone põles maha – kes hüvitab projekteerimis- ja ehitusvigade kahjud?
Vastavate küsimustega kaasus oli Riigikohtus kuupäeval 21.12.2021 kohtuasja numbriga 2‑18‑12360.
Hagejale kuulus kostja poolt kindlustatud tootmishoone, mida hageja välja üüris. Poliisi järgi oli hoone kindlustatud 2 320 000 eurole. Kinnistul toimus tulekahju, mille käigus sai hoone kahjustada. Hageja kuulutas tootmishoone taastamistöödeks välja hanke ning valis madalaima hinnaga pakkumise 593 273,80 eurot. Valla arhitekt teatas, et hoone taastamiseks tuleb esitada projekteerimistingimuste taotlus ja koostada uus nõuetele vastav ehitusprojekt. Ehitaja taganes lepingust, sest ei olnud suuteline taastamistöid tegema pakkumises märgitud tasu eest. Hageja sõlmis uue ehitajaga kuus kuud hiljem lepingu, mis oli märkimisväärselt kallim, kui esialgsed hinnapakkumised ning kostja ei olnud nõus täiendavat kulu hüvitama.
Kostja leidis, et ei pea hüvitama tootmishoone algsetest projekteerimis- ja ehitusvigadest tulenevad varjatud puudused ning sellest tulenenud täiendavast ajakulust ehitushindade kallinemise, sest sellel puudub põhjuslik seos tulekahjuga.
Riigikohus leidis, et kostja peab hüvitama kulu, mis tuleneb sellest, et ehitusnormid on muutunud ehitise rajamise ja taastamise vahele jääval ajal, s.o ehitise kahjustuste parandamiseks tuleks õigusaktide muutumise tõttu teha lisakulutusi. Kostja ei pea hüvitama enne kindlustusjuhtumit ametivõimude nõuetest ja ettekirjutustest tekkinud kulusid. Samuti ei pea kostja hüvitama kulusid, mis ei ole põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumiga, sest nõuded olid olemas juba enne kindlustusjuhtumi toimumist ning ehitise omanik pidi ehitusõiguslikest normidest tulenevalt tagama oma ehitise vastavuse kehtivatele avalik-õiguslikele nõuetele.
Üldjuhul tuleb kahjukindlustuse puhul hüvitada kahju ulatuses, mis on vajalik kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kui lähtuda kindlustushüvitise suuruse määramisel üksnes kindlustusjuhtumi toimumise ajast, arvestamata seejuures võimalikku ehitushindade (ehitusmaterjali ja ehitustööde hindade) tõusu, mille tõttu hüvitis ei kataks samaväärse ehitise tegelikke taastamise kulusid, ei hüvitaks kindlustusandja kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kogu kahju.
Tuleb arvestada sellega, et ehitise taastamine võtab aega (mh ettevalmistavate tegevuste tõttu). Kindlustusõiguses kehtiva hüvitamispõhimõtte ega kahju hüvitamise eesmärgiga ei oleks kooskõlas jätta selle mõistliku aja jooksul toimuva ehitushindade tõusu risk kindlustusvõtja kanda. Samuti võib selguda, et ehitise taastamiseks tuleb teha kulutusi, mida vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist ei saanud mõistlikult ette näha. Seega ei tule kindlustushüvitise suuruse määramisel lähtuda rangelt kindlustusjuhtumi toimumise hetkest, vaid arvestada saab mõistliku aja jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumist ehitise taastamiseks tehtavaid vajalikke ja põhjendatud kulusid.
